HIV/AIDS
Vaid väga väike osa Eestis läbiviidavast HIV-ennetusest on suunatud tavaelanikkonnale. Enamik ennetusprogramme keskendub riskigruppidele nagu süstivad narkomaanid, sekstöötajad jne. HIV ei ole ainult riskigruppide probleem.
Statistika näitab, et üha enam nakatutakse just sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei sõltu sellest, kes sa oled, vaid sellest, kuidas käitud. Nakatumisrisk on igaühel, kes on vähemalt korra elu jooksul kaitsmata vahekorras.
Lähtume veendumusest, et seni, kuni HIV-ennetusega seotud tegevused jäävad riskigruppide tasemele, ei saa ülejäänud elanikkonnal, poliitikutel ega erasektoril tekkida piisavalt teavet ega motivatsiooni panustamiseks HIVga seotud probleemide lahendamisse.
HIV-epideemia leviku tõkestamiseks on aga hädavajalik, et igaüks, sõltumata vanusest või sissetulekust, teaks HIV kohta põhilisi fakte ning oskaks ja tahaks iseend ja oma lähedasi nakatumise eest kaitsta. Töökohapõhiste programmidega jõuame ettevõtete, ettevõtte töötajate ning nende lasteni.
Alkohol
Alkohol on paljude eesti ühiskonna tõsiste probleemide pärisosa – surmad, vägivald, sõltlaslik iseloom, perede lagunemine, haridustee poolelijäämine. Hetkel on Eestis alkoholi kahjude vähendamisse kaasatud väike osa tavaelanikkonnast. Meie eesmärk on kaasata tööandjad ja tööealine elanikkond alkoholi kahjude vähendamisse Eestis ning muuta alkoholiga seotud ennetus seeläbi oluliselt kestlikkumaks ja mõjusamaks.
Liigne alkoholitarvitamine on Eesti üks kriitilisemaid ja kulukamaid rahvatervise probleeme, mille hinnanguline kahju Eesti majandusele oli 2006. aastal võrdne ligikaudu 1.1 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (Lai, 2007).
Eestis sureb igal aastal alkoholi tõttu üle 500 inimese. Üle poole Eesti vigastussurmadest ja tulesurmadest on seotud alkoholiga. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad eelkõige parimas eas mehed. Eesti puhul on probleemiks ka see, et alkoholi kuritarvitamist alustatakse väga varakult. Pikaajalised uuringud näitavad, et umbes pooled neist, kes alustavad joomist enne 14-aastaseks saamist arendavad elu jooksul välja alkoholisõltuvuse, samal ajal kui ainult 9% satub sõltuvusse neist, kes alustavad alkoholi tarbimisega täiskasvanueas.
Alkoholli liigtarbimine on ka pikaajaline kultuuriline ja majanduslik probleem, millel on mõju inimressursi kvaliteedile Eestis. Lisaks otsesele kahjule mängib alkohol põhjuslikku rolli paljudes teistes sotsiaalprobleemides. Kõige tähtsamaks ennetavaks teguriks noorte alkoholitarbimise vähendamisel on nende vanemad. Seega on struktuuriliseks muutuseks vaja adresseerida vanemaid ja nende lapsi korraga ning muuta keskkondi, kus inimesed oma igapäevaelu elavad, alkoholi ja nähtava purjusolemise suhtes vähem tolerantseks.
Töökoht on mitmetasandilise alkoholi kahjude vähendamise programmi läbiviimiseks sobiv keskkond. Esiteks käib enamik alkoholitarbijatest tööl. Teiselt poolt on töökoht piisavalt väike ja kontrollitav keskkond, milles võib korraga jõuda paljude töötajateni. Samal ajal jõuab info töötajate kaudu peredesse ja kodudesse ning tekitab rohujuuretasandi nõudlust sotsiaalse muutuse järele. Kolmandaks on tööandjad oluliseks partneriks, insitutsiooniks ja häälekandjaks ühiskondliku elukorralduse ja kultuuri vormimisel tervikuna.
