Analüüsi täistekst.
Analüüsi lühikokkuvõte (eesti keeles).
Analüüsi lühikokkuvõte (inglise keeles)
Tellija: koalitsioon “Ettevõtted HIV vastu“, Terve Eesti Sihtasutus
Rahastaja: Kodanikuühiskonna Sihtkapital projekti „Tööandjate hääl kuuldavaks HIV ennetuses“ raames
Teostaja: poliitikauuringte keskus PRAXIS
Autorid: Liis Elmik ja Agnes Männik
Analüüsi eesmärk on hinnata HIV-epideemia mõju Eesti majandusele ja tööandjatele. Selleks antakse esmalt üldine epidemioloogiline ülevaade ja seejärel analüüsitakse HIV/AIDSi haigete ravikulusid ja saamata jäänud tulu ühiskonnale.
- Eestis on kontsentreeritud HIV epideemia alates 2000. aastast
- 2009. aasta lõpu seisuga oli HIV diagnoositud 7320 inimesel, sh AIDS 290 inimesel
- Tegelik nakatunute arv on 11 000 kuni 12 000
- Iga päev nakatub keskmiselt 1-2 inimest.
Ülalmainitud numbritest järeldub, et Eestis on 4000 kuni 5000 inimest, kes ei ole oma nakatumisest teadlikud. See tähendab, et nad võivad teisi inimesi edasi nakatada ja samuti ei pruugi õigel ajal ravi alustada. Epideemia trendidest on oluline esile veel tuua, et seksuaalsel teel nakatumine on sagenenud ning erinevalt meestest, ei ole naiste seas nakatumine vähenenud. Kuigi 60% HIV- nakkuse kandjatest on 15-24-aastased noored, siis alates 2005. aastast on märgata tõusutendentsi 25-34- aastaste inimeste hulgas.
- Majanduskriis võib tuua kaasa HIV leviku kasvu kuna tänu tööpuuduse tõusule suureneb narkomaania ja prostitutsioon.
Üldiselt võib öelda, et aastatel 2007-2009 on uute HIV-nakkuse juhtude arv Eestis järjepidevalt vähenenud. See trend võib aga muutuda, kuna majanduskriis on kaasa toonud riskikäitumise suurenemise. Tänu tööpuuduse tõusule suureneb narkomaania (endised narkomaanid hakkavad töötuks jäädes uuesti narkootikume tarbima) ja prostitutsioon. Raske majanduslik olukord toetas HIV-i kiiret levikut Eestis ka 1990-ndatel aastatel.
- HIV-nakatunud inimesed saavad 5-6 aasta möödudes nakatumisest antiretroviirusravi (ARV-ravi), mis kestab elu lõpuni
- 2009. aasta seisuga said ravi 1263 inimest
- Ühe patsiendi ARV-ravi koos vajalike lisateenustega maksab aastas ~70 000 krooni
- 2009. aastal olid raviga seotud otsesed kulud 88,4 miljonit krooni, 2015. aastaks kasvab see 280 miljoni kroonini
HIV-i ennetamine on tunduvalt odavam kui ravi. Ühe patsiendi aastane antiretroviirusravi (edaspidi ARV-ravi) koos vajalike uuringute, arstivisiitide, võimalike haiglapäevade, kaasuvate infektsioonide ravimite ja sotsiaalhooldusega seotud kuludega maksab umbes 70 tuhat krooni. ARV-ravi vähendab HIV-positiivsete isikute nakkusohtlikkust, viies viiruse taseme veres madalale, ning parandab nende elukvaliteeti. Augustis 2009 sai Lääne-Tallinna Keskhaigla andmetel ARV-ravi 1263 inimest, mis tähendab aastas HIV raviga seotud otsesteks kuludeks kokku 88,4 miljonit krooni aastas. Kui eeldada, et ARV-ravi saavate inimeste arv tõuseb umbes 400 inimese võrra aastas, siis vajavad 2015. aastal 4000 patsienti ravikuludeks riigilt kokku 280 miljonit krooni. Lisaks otsestele HIV-i nakatunute ravikuludele tuleb aga arvestada veel kaudseid kulusid, mis tulenevad kroonilise haiguse mõjust HIV-i nakatunute töövõimele.
- Ajavahemikus 2000 kuni 2007 jäi riigil HIV-epideemia tõttu 3,1 miljardit krooni tulu saamata.
Kokku kaotati aastatel 2000-2007 AIDSi tõttu suremise tagajärjel 6125 eluaastat. HI-viirusesse haigestumise tõttu kaotati aastatel 2000-2007 7208 eluaastat. HIV-ist ja AIDS-ist tingitud summaarne tervisekadu aastatel 2000-2007 oli 13 334 eluaastat. Kõige enam oli sellel ajaperioodil kaotatud eluaastaid 20-29 aastaste seas. Tulenevalt SKP näitajast ühe hõivatu kohta, oli HIV-epideemia majanduslik kahju Eesti ühiskonnale aastatel 2000-2007 3,1 miljardit krooni. HIV-positiivsete varasem suremus tõi kaasa majandusliku kahju 1,8 miljardit krooni ja kroonilisest haigusest tingitud väiksem tootlikkus 1,3 miljardit krooni. Kogu kahju moodustab näiteks ligi 50% Haigekassa 2010. aasta eelarves kõigile tervishoiuteenustele planeeritud kuludest. Peab arvestama, et antud meetodi näol on tegemist konservatiivse hinnanguga nii suremuse kui ka haigestumise tõttu kaotatud eluaastate osas. Seega on tegelik kahju tõenöoliselt oluliselt suurem.
- 17% HIV-nakatunutest oli viimase aasta jooksul kogenud tööeluga seotud diskrimineerimist
- Ligi 30% Eesti täiskasvanud elanikkonnast ei oleks üldse nõus või pigem mitte nõus töötama ühes kollektiivis HIV positiivse töötajaga
- 7% HIV-nakatunutest on märkinud, et nendele on keeldutud arstiabi andmast
Epideemia kontekstis peavad nii tööandjad kui ülejäänud elanikkond arvestama asjaoluga, et elame, töötame ja õpime koos HIV-nakatunud inimestega. Stigma ja diskrimineerimine on olulised takistused HIV ennetusele.
Järeldused ja soovitused:
- HIV on 100% ennetatav nakkushaigus
- Ennetustegevusse on vaja suunata rohkem ressursse, et tagada pikemas perspektiivis kulude kokkuhoidu
- Tõhustada teavitustööd, mis aitab kaasa varajasele diagnoosimisele ja diskrimineerimise vähendamisele
- Arvestada tervishoiukulude planeerimisel lähiaastatel AIDS-i haigete arvu olulise kasvuga. HIV-nakatunute otsesed ravikulud tõusevad 2015. aastaks kolm korda
- Tagada süstivatele narkomaanidele vajalikud teenused sõltuvusprobleemide lahendamiseks ning tavaellu integreerumiseks
- Tagada HIV positiivsetele õigused (seadusandluse kaudu), et neid ei oleks võimalik haiguse pärast töökohalt vallandada või keelduda tööle võtmast
