Seksuaalkasvatus algab ammu enne klassikalist lapsesuu küsimust „Kust lapsed tulevad?“.
Lapse suhtumine enda ja teiste kehasse saab alguse sellest, kuidas vanemad suhtuvad omaenese ja teiste kehasse. Kas seksuaalsusega seotu on meeldiv või häbenemisväärne? Kas peres puudutatakse üksteist, kas tundeid on lubatud välja näidata?
Koolieelikute puhul kehtib soovitus: vastake nii palju kui ta küsib. Taas näide 5-aastase tüdruku küsimusest kas peenis on soe või külm. Ta ei vaja loengut erektsioonist, viljastamisest, seksuaalvahekorrast. Teda huvitab hetkel ainult see, kas peenis on soe või külm. Tal endal ei ole ju peenist, ta ei tea. Samuti uurige, mida laps ise arvab või kuulnud on ning jääge seletades rahulikuks ja asjalikuks. Siin on heaks abimeheks raamatud ja internet.
Vaata lugemissoovitusi siit.
Kooliealiste laste puhul kehtib reegel, et seksuaalharidust tuleb anda enne kui antud teema aktuaalseks saab. See tähendab, et info menstruatsioonist võiks tüdrukuteni jõuda enne menstruatsiooni algamist ning info esimesest vahekorrast, rasestumisvastastest vahenditest, kondoomi kasutamisest peaks noorteni jõudma enne kui nad sooritavad seksuaaldebüüdi.
Uuringud näitavad, et seksuaalhariduse andmine ei soodusta, vaid pigem lükkab edasi seksuaalelu algust ning tõstab rasestumisvastaste meetodite kasutamisoskust ja kasutamissagedust.
Tekst: Pille Kütt
