Miks peaks lapsega HIVst ja AIDSist rääkima?
Eesti on üks kiirema HIV levikuga riike maailmas, kui võtta aluseks uute nakkusjuhtumite arv 1 miljoni elaniku kohta aastas. Kui varasematel aastatel levis HIV-nakkus peamiselt süstivate narkomaanide ja nende partnerite seas, siis nüüd levib HIV kiiresti ka tavaelanikkonna hulgas ja aina enam nakatumisi toimub sugulisel teel.
Kogu maailma HIV nakatunutest moodustavad 15-24 aasta vanused noored umbes kolmandiku, USAs kuuluvad sellesse vanusegruppi ligi pooled uutest nakatunutest. Eestis on viimaste aastate jooksul HIViga nakatunud tuhandeid inimesi. Selliste murettekitavate andmete taustal pole kahtlust, et tegu on teemaga, mida laste ja noortega arutama peaks.
Samuti on uuringutest teada, et Eesti noorte teadmised seostest suguelu ja –haiguste vahel pole väga head ning levinud on mitmeid väärarusaamu. Vestluses lastega saab aidata kaasa laste väärtushinnangute kujunemisele seksi ja narkootikumidesse puutuvas. Samuti annavad sellised vestlused võimaluse esitada õigeid fakte ja kummutada müüte.
Kuigi HIV ja AIDS võivad tunduda lastega arutamiseks ebamugavad teemad, on tõenäoline, et lapsed kuulevad sellest ühel või teisel viisil niikuinii, ja parem on, kui meediast, sõpradelt-tuttavatelt ja koolist saadut toetab, kinnitab ja parandab usaldusväärse täiskasvanu poolt antud info.
Millal on õige aeg lapsega HIVist ja AIDSist rääkida?
Teadmisest tervist toetavast käitumisest, seksuaalelust ja selle võimalikest ohtudest peaks iga noor saama kindlasti enne seksuaalelu alustamist. Üldiselt võttes pole võimalik seksuaalkasvatuse ja terviseõpetusega alustada liiga vara. Oluline on oma sõnumit kohandada vastavalt lapse arengule ning rääkida lapsele arusaadavas keeles. Ehk mida noorem on laps, seda lihtsamas keeles võiksid olla sõnumid, mida talle edastada.
Pole tähtis, et ühe vestluskorra jooksul saaksid edasi antud kõik faktid ja õpetussõnad, mida oluliseks pead. On teada, et lapsed omandavad uut infot järk-järgult ja üsna tõenäoline on, et kui infot on korraga liiga palju, siis kõik see, mis vähegi liigne, segane ja arusaamatu tundub, lapsele meelde ei jää. Oluline on luua oma lapsega usalduslik suhe ja muuta neil teemadel vestlemine mugavaks ja tavapäraseks, et lapsel oleks teadmine (ka teismeeas ja hiljem), et võib sel teemal muredega vanema poole pöörduda.
Seega ühe mahuka vestluse asemel võiks teemat käsitlemiseks kasutada iga avanevat võimalust – vastata lapse küsimustele, kui neid tekib, arutada koos nähtud reklaami või filmi teemal vms.
Põhiteadmised seksuaalsest arengust, suhetest, suguelust, sugulisel teel levivatest nakkustest, HIVist, AIDSist ja turvaseksist peaksid lapsed saama juba enne murdeea algust. Ei pea kartma, et nende teemade käsitlemine lapsed varem suguelu vastu huvi tundma paneb – uurimused on näidanud, et head teadmised ja avatud, toetav suhe vanematega pigem lükkab seksuaalelu algust hilisemaks ja tähendab, et lapsed end ka seksuaalelu võimalike tagajärgede eest hoida teavad ja tahavad.
Mida lapsele rääkida?
Lastega tuleb teadmisi jagada vastavalt nende vanusele, arengule ja olemasolevatele teadmistele. Oluline on rääkides kasutada sellist keelt ja väljendeid, mida nad hästi mõistavad. Näiteks väga väikesed lapsed ei pruugi veel faktidest täpselt aru saada, teismelised aga vajavad ehk hoopis praktilist teavet selle kohta, kuidas ennast HIVi vastu kaitsta.
Lähemalt saab lapsega rääkimise kohta lugeda Terve Eesti SA poolt välja antud brošüürist „Kuidas rääkida lapsega HIVst?” Kui soovid brošüüri, kirjuta või helista meile ning anname selle sulle heameelega!
