Täiskasvanu saab hoiduda nakatumisest, kui ei jaga nõelu-süstlaid (ka vitamiinide, insuliini jm süstimisel) ning tema seksuaalkäitumine on ohutu.
Mõnikord aitab see, kui partnerid on üksteisele truud. See viis toimib aga ainult juhul, kui ollakse kindlad, et kumbki partneritest pole nakatunud. Ainus viis selles veenduda, on teha HIV-test. See viis võib muutuda ohtlikuks, kui üks partneritest siiski truudust murrab ning seejuures kondoomi ei kasuta. Maailmas HIViga nakatunud naistest kuni 80% arvatakse olevat nakatunud HIVi oma ainsa seksuaalpartneri – elukaaslase või abikaasa – kaudu. Seetõttu on isegi abielus või monogaamses suhtes olevatel inimestel tähtis sel teda teemat oma partneriga arutada ning käia aeg-ajalt HIV-testi tegemas. Mõned paarid leiavad kindlust kokkuleppest, et kui ühel neist peasks mingil põhjusel juhusuhe tekkima, siis haigust n-ö koju ei tooda, vaid kasutatakse kondoomi.
Turvaline seks
Seksuaalsel teel leivate haiguste, sealhulgas HIV vastu kaitsevad ainult kondoomid! Teised rasestumisvastased vahendid nakatumist ära ei hoia. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et kondoomi tõhusus sõltub täielikult selle õigest kasutamisest.
Loe lähemalt meestekondoomist.
Loe lähemalt naistekondoomist.
Kuigi oraalseks on HIVi edasikandumise seisukohalt vähem riskantne, on nakatumine siiski võimalik otsekontaktil sperma ja tupevedelikuga või kokkupuutel haavanditega. Ennetamaks HIVi edasikandumist, tuleks suuseksi ajal kasutada kondoomi või turvakilet (õhuke nelinurkne kiletükk, mitte kasutada koos spermitsiidide või sobivate libestusainetega).
Kas korraga võib kasutada kahte meestekondoomi?
Ei. Kahe kondoomi üheaegne kasutamine suurendab hõõrdumist ja kondoomi purunemise ohtu.
Kas teised rasestumisvastased vahendid vähendavad HIVi nakatumise ohtu?
Ei. HIVi ja teiste sugulisel teel levivate haiguste eest kaitsevad ainult kondoomid. Muud rasestumisvastased vahendid (tabletid, pessaar, spiraal jne) sind HIVi nakatumise eest ei kaitse.
Kas tupeloputus pärast seksuaalvahekorda takistab HIVi levikut?
Ei. Tupe loputamine pärast seksuaalvahekorda ei takista HIVi ega ka teiste sugulisel teel levivate haiguste levikut, kuna pärast seemnepurset ei jää sperma ainult tuppe vaid siseneb ka emakakaela. Samuti ei takista HIVi levikut enese pesemine pärast anaalseksi. Loputamine võib tupe- ja pärakukoele pigem ärritavalt mõjuda ning seeläbi HIVi ülekandumist suurendada. Veeprotseduurid võivad häirida bakterite ja seente loomulikku tasakaalu tupes ja see võib süvendada juba olemasolevat nakkust ja põletikke.
Kui mõlemal partneril on HIV, kas siis peaks kasutama kondoomi?
Jah. Inimesed, kellel on HIV, peavad eriti hoolsalt vältima teisi seksuaalsel teel levivaid nakkusi ning soovi korral ka rasedust. Kondoomid kaitsevad uuesti nakatumise eest HIVi teistesse alatüvedesse. Nakatumine uude HIVi alatüvesse võib muuta haiguse kulgu ja tekitada vajaduse uue ravimikombinatsiooni järele.
Kas alkoholi või narkootikumide kasutamine suurendab HIVi nakatumise ohtu?
Jah. Kasutades narkootikume või alkoholi, väheneb sinu otsustusvõime ning sul on raskem teha ohutuid valikuid turvaseksi ning puhaste nõelte ja süstimisvahendite kasuks. Mõned mittesüstitavad narkootikumid suurendavad sugutungi ja vähendavad valmisolekut seksist keelduda.
Kuidas hoida ära HIVi ülekandumist emalt lapsele?
Kui kasutada antiretroviirusravi raseduse esimesest poolest alates, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Lisaks on abistavad võimalused keisrilõige ja imiku rinnapiimaasendajaga toitmine, sest HIV levib rinnapiima kaudu. Ka vastsündinu saab antiretroviirusravi.
Kõigi nende abinõude kasutuselevõtmisel väheneb lapse nakatumisrisk 1–2%-ni. Seetõttu on eriti oluline rasedaks jäänuna teha HIV-test, et kaitsta oma last. Loe täpsemalt HIVst ja rasedusest.
