Testimiskabinetis
Testimisele eelneb testieelne nõustamine. Nõustamine on vestlus tervishoiutöötajaga, mille käigus räägitakse läbi erinevad seksuaalkäitumist ja tervist puudutavad teemad. Vestluse üks eesmärk on hinnata, kui suur on tõenäosus, et võiksid olla HIVsse nakatunud, samuti vaadatakse, kas testi tegemiseks on õige aeg, st kas võimalik aknaperiood on möödas.
Kindlasti peaksid selle vestluse käigus saama vastused oma küsimustele, mis puudutavad HIVd ja turvalist tervisekäitumist. Tervishoiutöötaja selgitab ka testimise protseduuri ning juhul, kui testi teed, lepite kohe kokku uue kohtumise testi tulemuste saamiseks. Vestluse käigus võib juhtuda, et sulle esitatakse üsna isiklikke ja võib-olla pisut piinlikuna tunduvaid küsimusi, kuid oluline on neile võimalikult ausalt vastata. Kindel on, et kogu info jääb konfidentsiaalseks – vestluse käigus tehtud märkmeid näevad ainult selleks volitatud tervishoiutöötajad ning sinu poolt avaldatud infot edasi rääkida ei tohi. Nõustamise käigus on sul õigus otsustada testimisest loobuda.
Testi tarvis võetakse verd veenist (v.a kiirtestide puhul, vt allpool).
Testitulemused antakse sulle isiklikult, neid ei edastata ka näiteks telefoni teel.
Tulemustest teavitamisega kaasneb testijärgne nõustamine. Negatiivse testitulemuse korral selgitab meditsiinitöötaja sulle negatiivse tulemuse tähendust, peiteaja võimalust ning julgustab ka edaspidi käituma turvaliselt ja HIVsse nakatumist vältima. Positiivse testitulemuse korral räägitakse sulle, mida see tulemus tähendab ning kuidas saad edaspidi oma tervise eest kõige paremini hoolt kanda. Ühtlasi suunatakse sind edasi vastuvõtule nakkushaiguste arsti juurde, kes aitab su tervislikku olukorda jälgida ja vajadusel määrab ravi. Nõustaja oskab infot anda ka erinevate psühholoogilise toe võimaluste kohta.
Vaata, kus asuvad testimiskabinetid!
Mis on HIV-kiirtestimine?
Kui tavalise testi puhul võetakse analüüsi tarvis veeniverd ning tulemuse teadasaamisega läheb mitu päeva aega, siis kiirtestidega käib see protsess kordi kiiremini. Kiirteste on erinevaid. Eesti testimiskohtades neid veel laialdaselt ei kasutada. Kiiertestide propageerimiseks korraldab koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ koos Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku ja Tervise Arengu Instituudiga kiirtestimisüritusi. Nende testide puhul võetakse verd näpuotsast ning tulemus selgub 1 minuti jooksul. Kiirtestid on sama usaldusväärsed kui tavatestid.
Mida tähendab peiteaeg?
HIVga nakatumise korral hakkab keha kohe tootma antikehi, et viirusest jagu saada. Kulub nädalaid enne kui antikehi tekib piisavalt, et need oleksid nähtavad tavalise HIV-testiga. Peiteaeg või „aknaperiood” on see ajavahemik, mis jääb nakatumise ja selle hetke vahele, kui antikehi on veres piisavalt palju, et neid testiga avastada. Peiteaja jooksul on inimene küll HIVga nakatunud ja teistele juba nakkusohtlik, aga tema kehas ei ole veel testile nähtavas koguses antikehi. Sellel puhul annab HIV-test negatiivse tulemuse, kuigi tegelikult on inimesel HIV.
Seepärast soovitatakse teha HIV-testi pärast peiteaja möödumist, et täpselt veenduda, et testi tulemus on õige. Harilikult piisab antikehade tekkeks ja HIV testi õige tulemuse saamiseks 3-kuulisest ooteajast. Väga harvadel juhtudel võib antikehade tootmine võtta aega kuni 6 kuud.
Milline on erinevus anonüümse ja konfidentsiaalse testimise vahel?
Kogu inimesetervist puudutav info on Eesti Vabariigi seaduste kohaselt konfidentsiaalne. See tähendab, et seda teate ainult sina ja meditsiinitöötaja. Arstil ega teistel meditsiinitöötajail ei ole õigust ilma sinu nõusolekuta sinu kohta käivat meditsiinilist infot, sealhulgas HIV-testi tulemust kellelegi edastada. Konfidentsiaalse HIV-testi puhul teab arst sinu nime ja muid isikuandmeid, näiteks sugu ja vanust. Seda infot jagatakse testinõustaja, arsti ja teiste tervishoiutöötajatega, kel on juurdepääs sinu tervist puudutavale informatsioonile.
Anonüümse HIV-testi tegemisel pole vaja avalikustada oma nime või muid isikuandmeid. Sulle antakse numberkood, mille alusel saad hiljem teada testi tulemused. Anonüümse testi tulemus registreeritakse anonüümsena, infot selle kohta ei saa mitte keegi. Statistiliste andmete tarvis registreeritakse testima tulnute vanus ja sugu.
