HIV levib ainult nende kehavedelike kaudu:
- veri
- sperma (sh ka eelsperma)
- tupevedelik
- rinnapiima
ning seda ainult nende sattumisel teise inimese vereringesse.
See võib juhtuda kolmel viisil:
- Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal HIVi nakatunud partneriga
Seksuaalvahekord on peamine nakatumise maailmas.
- Kokkupuutel nakatunud verega
Kõige ohtlikum on nakatunud vere sattumine otse vereringesse. Kõige kergemini levib HIV süstimisel nakatunud süstlaga.
Arengumaades reisides võib HIVi saada ka tervishoiuasutustes, kui kasutatakse korralikult steriliseerimata nõelu või teisi instrumente. Eestis ei ole see kunagi probleem olnud, sest meditsiinitöötajad kasutavad ühekordseid süstlaid ja nõelu ning järgivad üldtunnustatud ettevaatusabinõusid. - Emalt lapsele
HIVi nakatunud emalt võib viirus lapsele üle kanduda raseduse ja sünnituse ajal või rinnapiimaga toitmisel.
HI-viirusesse nakatumise eest saab end kaitsta. Selleks tuleb:
- kasutada seksuaalvahekorra ajal alati kondoomi (nii vaginaalse, oraalse kui anaalse seksi korral);
- mitte jagada nõelu (nii narkootikume kui kõikvõimalikke ravimeid) süstides, tätoveerimisel või keha augustamisel (näiteks nabarõnga, kõrvarõngaste jm paigaldamiseks).
- vältida kokkupuudet teiste inimeste vere ja muude kehavedelikega.
Kas HIV levib kergesti?
Ei, HIV on habras viirus ja väljaspool sobivat keskkonda on ta võimetu ennast taastootma ja ellu jääma. Üldjuhul ei nakka HIV väljaspool inimkeha.
Kindlasti ei levi HIV olmekontaktides (kätlemisel, kallistamisel, ühiste toidunõude kasutamisel, nakatunuga sama WCd kasutades, aevastuse kaudu jne). HIV-nakkuse võid saada ainult siis, kui HIV-positiivse inimese veri, sperma, tupevedelik või rinnapiim satub sinu vereringesse või õrnadele limaskestadele, kust see võib kergesti vereringesse imenduda. Limaskestad paiknevad inimkehal suus, silmas, suguelunditel, pärasooles.
Nakkusohtlike kehavedelike käitlemisel on nakatumise võimalus äärmiselt väike, sest need vedelikud satuvad harva otse inimese vereringesse. Siiski, igaüks, kes puutub kokku verega (esmaabi andjad, tervishoiutöötajad, päästetöötajad) või sperma ja tupevedelikega, peaks olema väga ettevaatlik ja vältima vedelike kokkupuudet vigastatud nahaga või nende sattumist limaskestadele (näiteks silma).
