Kes peaks HIV-testi tegema?
Oma HIV-staatust peaks teadma igaüks. HIV-test peaks olema osa rutiinsest tervisekontrollist. Eriti oluline on, et testi teeksid rasedad või rasedust planeerivad naised. Samuti peaksid end testima inimesed, kel on suurem oht saada HI-viirust, st inimesed, kes:
- on kaitsmata vahekorras (anaalses, vaginaalses või oraalses) inimesega, kelle HIV-staatuses ta kindel pole;
- on jaganud nõelu, süstlaid või muid vahendeid, mida kasutatakse narkootikumide, hormoonide, vitamiinide, insuliini või muude ainete süstimiseks;
- on põdenud mõnda sugulisel teel levivat haigust (klamüüdia, süüfilis, gonorröa, herpes, kondüloomid);
- on saanud doonoriverd riigis, kus veri ei läbi korralikku sõeluuringut;
- töötavad tervishoiusüsteemis või muul erialal, kus on oht otseselt verega kokku puutuda;
- on langenud seksuaalse kuritarvitamise ohvriks.
Samuti, mine testima, kui Sul on:
- suur põhjuseta kaalukaotus
- pidev väsimus- ja jõuetustunne
- nädalaid kestev väike palavik
- nädalaid kestev kõhulahtisus
- öine higistamine
- kuiv köha, mis ei ole põhjustatud suitsetamisest, bronhiidist ega kopsupõletikust
- paisunud muhud (lümfisõlmed) kaelal, kaenlaalustes ja või kubeme piirkonnas
NB! HIV n-ö peiteaeg ehk aknaperiood, mis on aeg nakatumisest kuni hetkeni, mil HIVd saab testiga tuvastada, on umbes 3 kuud (harvadel juhtudel ka kuni 6 kuud). Enne selle aja möödumist ei anna test ka nakatumise puhul positiivset tulemust.
Kui tihti peaksin HIV-testi tegema?
HIV-test peaks kuuluma iga-aastase meditsiinilise kontrolli juurde. Ent kui oled olnud kaitsmata vahekorras (anaalses, oraalses, vaginaalses), jaganud narkootikumide või muude ainete süstimiseks nõelu ja süstlaid või kavatsed rasestuda, tasub oma HIV-staatust kontrollida ja olla HIV ning AIDSi teemaga hästi kursis.
