Tutvustame teile meie toredaid vabatahtlikke Marju Alla ja Maria Vita. Marju ja Maria olid abiks 1.detsembril 2010 toimunud HIV-kiirtestimise üritusel. Seal jagasid nad kondoome ning teavitasid inimesi selle päeva olulisusest ning kiirtestimise vajalikkusest. Lisaks aitasid nad korraldada “Tagasi kooli” eriprojekti ning käisid selle raames ka ise koolides HIV, AIDSi ja seksuaalsuse teemal tunde andmas.
Maria ja Marju vabatahtlikult külma trotsimas
Miks tulite Terve Eesti vabatahtlikeks?
Marju: Soovisin teha midagi põnevat ja kasulikku ning sealjuures tutvuda ka uute toredate inimestega.
Maria: Tulin alguses, kuna Marju leidis kuulutuse ja kutsus ning see tundus lihtsalt huvitav ja tore olevat. Ma arvasin algul, et tuleb palju vabatahtlikke ja et ma reaalselt ei saagi väga palju midagi ära teha. Aga tore üllatus oli, et meid nii vähe kohale tuli. Tundsin end erilisena : )
Millist vabatahtlikku tööd olete varem teinud?
Marju: Olen TESAga sarnast vabatahtliku tööd teinud ka aastaid tagasi ning nüüd olen antud teema juurde jälle ringiga tagasi jõudnud. Lisaks olen MTÜ Vabatahtlik Reservpäästerühm liige, mis tegeleb kutseliste päästjate abistamisega suurõnnetustel jms. Vabatahtliku tööd olen praktiseerinud veel ka erinevatel lühematel üritustel (viimati Koolitants 2011 finaalkontsert).
Maria: Vabatahtlik reservpäästerühm ja niisama hobi korras olen käinud ka varjupaiga koertega jalutamas.
Millega veel peale TESA tegelete?
Marju: Kool on mul nüüdseks juba läbi (õppisin Tallinna Ülikoolis psühholoogiat (Ba) ja rekreatsioonikorraldust (MA)). Ühte ainukest ja konkreetset töökohta mul hetkel pole. Mulle meeldib, kui mu elus on vaheldust. Vastavalt vajadusele töötan MTÜ Nõmme Loodusmaja õpetajana. Erinevate projektide raames käin Eesti Loomakaitse Seltsi nimel loomasõbralikust käitumisest loenguid pidamas. Samuti sain just ka Tallinna Loomaaia ekskursioonijuhi tunnistuse, kuid ühtegi päris ekskursiooni pole veel jõudnud läbi viia. Suviti teen rõõmuga juba aastaid (üli)õpilasmalevat ning aitan kaasa teistegi laagrite läbiviimisele. Lisaks erinevale vabatahtlikuna tegutsemisele käin vabal ajal naiste jaoks üsnagi ebapopulaarses trennis. Nimelt tegelen 3D treeningus sportliku vabavõitlusega. Mulle meeldib väga matkata ja reisida ning rulluiskudega sõita.
Maria: Õpin TTÜs ehitust, tööl ei käi. Hobideks on rahvatants, matkamine, TTÜ filmiklubi, reservpäästerühm.
Kas soovitaksite ka teistele vabatahtlikku tegevust?
Marju: Soovitan vabatahtliku tegevust kõigile neile, kes ütlevad, et nende elu on igav. Tänu sellele on võimalik ühendada kasulikus endale ja teistele. Vabatahtlikuna tegutsedes saab kaasa aidata just nendele tegevustele, mida oluliseks pead. Kuna üldjuhul ei anta vabatahtlikele töid, millega nad hakkama ei saaks ning vajadusel aidatakse pideva nõu ja jõuga, siis on turvalises keskkonnas võimalik hankida uusi kogemusi. Lisaks saab juurde ka toredaid tuttavaid, kelle jaoks on just nimelt need samad teemad olulised. Kindlasti tasub aga korralikult järgi mõelda, kas vabatahtliku tegevuseks jagub piisavalt aega ja energiat. Oluline oleks teada ka seda, et kahjuks mitte kõik organisatsioonid ei oska oma vabatahtlikke piisavalt hinnata ning selline koostöö pole jätkusuutlik. TESAs tunnen end suurepäraselt!
Maria: Loomulikult soovitaksin – kõigile, kel vähegi aega ja huvi on. Üks asi on muidugi see, et saab hea tunde, et oled midagi kasulikku teinud. Teine asi on see, et saab ka kogemust. Nt „Tagasi kooli“ projekt andis väga hea kogemuse inimestega suhtlemise ja organiseerimise alal. Ja saab ka teadmisi juurde antud valdkonnas.
