02.06.2010
Eestis on kokku 11 000-12 000 HIV-positiivset inimest. Umbkaudu 4000 neist ei tea, et on nakatunud. Mille järgi neid ära tunda? See polegi võimalik. Nad on täiesti tavalised inimesed. Neid leidub kõikidel elualadel, igas Eestimaa nurgas ja suure tõenäosusega ka sinu tutvusringkonnas. Selleks, et nakatuda, ei pea narkootikume süstima või olema või lõtvade elukommetega. Piisab ühest kaitsmata vahekorrast!
Ainus viis oma nakkusest teada saada, on teha HIV-test! Iga inimene peaks end HIVi suhtes testida laskma. See annab kindlustunde ning kontrolli oma elu ja tervise üle.
Testimine toimub mõlemal päeval kell 14.00-18.00:
Tallinnas (Tammsaare pargis)
Narvas (Astri keskuse kõrval)
Tartus (Linnapargis – Kaubamaja ja Vanemuise teatri vahel)
Pärnus (Rüütli platsil)
Jõhvis (keskväljakul)
Vaata pilte eelmisest kiirtestimisest.
HIV-kiirtesti tegemine on kõigile anonüümne ja tasuta. Verd võetakse sõrmeotsast ning vastuse saab kohe teada!
HIV-kiirtestid on niisama täpsed kui veenivere uurimine. Peamine erinevus tavalise ja kiirtesti vahel seisneb ”aknaperioodi” ehk selle aja pikkuses, mil viirust pole veel võimalik organismis kindlaks teha. Et kiirtesti vastus oleks usaldusväärne, peab nakatumisest olema möödas vähemalt 10–12 nädalat.
Kui kiirtesti tulemus osutub positiivseks, võib see teatud üksikutel juhtudel olla valepositiivne. Näiteks ägeda viirushaiguse põdemise järel, mõne immuunsüsteemi haarava haigusega inimesel või lihtsalt seepärast, et mitte ükski test ei ole kunagi 100% täpne. Seepärast suunatakse Sind juhul, kui kiirtesti tulemus on positiivne, edasi täiendavatele uuringutele.
Testimise korraldavad: Eesti HIV-positiivsete võrgustik, Tervise Arengu Instituut ning Ettevõtete koalitsioon HIV ja AIDSi vastu. Testidega varustab ning rahaliselt toetab AIDS Healthcare Foundation (USA).
Rohkem infot HIV-testimise kohta siit.
